Mida on ise kodulehe valmistamiseks vaja

Ise kodulehe valmistamisega algust tehes on soovitav esmalt lihtsalt pliiatsiga paberile visandada, milline kodulehekülg peaks lõpuks välja nägema ning milliseid olulisemaid elemente sisaldama. Kodulehekülje valmistamisel vaja teha üksteisest üsna erinevaid töid, näiteks on üks lihtsamaid võimalusi jagada kodulehekülje valmistamine 11 etappi:

1. Menüüde ja üldise struktuuri visandamine
2. Kodulehe visuaalse väljanägemise disainimine
3. Disaini lõikumine ja vormistamine veebiformaati
4. Veebilehekülgede raamistiku programmeerimine
5. Disaini, html raamistiku ja skriptide liidestamine
6. Vajadustele vastava sisuhaldussüsteemi loomine
7. Sisuhalduse jaoks andmebaasistruktuuride tegemine
8. Testimiseks minimaalse sisu ülespanek lehele
9. Lehekülje testimine erinevates brauserites
10. Domeeni registreerimine ja serverile suunamine
11. Kodulehe laadimine veebiserverisse ja avaldamine

Antud nimistu sisaldab peamiselt lehekülje raamistiku loomiseks tehtavaid töid, siin ei ole arvestatud sisu loomisega rohkem kui on vaja ainult minimaalselt  testotstarbel. Esimese kodulehekülje loomiseks võib alustada ka ainult lihtsamatest asjadest ning teha staatiline lehekülg, siis on võimalus 6-7 etapp vahelt ära jätta ning saab hakkama ainult 9 erineva tööga. Kindlasti tuleks silmas pidada, et staatilise leheküljega alustamine on küll alguses lihtsam, kuid ilma sisuhaldussüsteemita on hiljem kodulehe toimetamine märksa keerukam ning tekstide toimetamiseks ning piltide illustratsioonidena üleslaadimiseks kulub märksa rohkem aega ja vaeva.

Täiesti otsast alustades kulub kõigi asjade selgekstegemiseks ning enam-vähem rahuldaval tasemel omandamiseks minimaalselt 3-4 kuud (iga päev täistööajaga). Siis peaksid kõik etapid tehtud saama ning pisut ka aimu mida tähendavad HTML, CSS, PHP ja JAVASCRIPT. Need on neli põhilist veebiprogrammeerimise keelt, milles on suurem osa veebilehekülgi programmeeritud ning vormistatud.

Peale lihtsama lehe tegemist on järgmiseks väljakutseks sisuhaldussüsteemi loomine või mõne olemasoleva sisuhaldussüsteemi raamistiku kasutamine. Lihtsamaks otstarbeks on võimalik ka ise andmebaasistruktuuriga sisuhaldussüsteemi loomine, see on alguses andmebaasiloogika õppimiseks isegi üsna soovitav. Teisalt on paljud ise veebilehe valmistamisega pihta hakanud selle etapi vahele jätnud ning võtnud kasutusele nn. sisuhaldussüsteemi "tooriku", milles on tehnilisemad asjad ära tehtud ning vaja ainult pisut installeerida, visuaalset väljanägemist muuta ning luua enda vajadustele vastav navigatsioonimenüüde struktuur. Mõned näited populaarsetest sisuhaldussüsteemidest on näiteks Joomla, TYPO3 ja Drupal. Vaata lähemalt kuidas nende andministraatorikonsoolid välja näevad:

•  https://typo3.org/about/the-backend
• https://help.joomla.org/content/view/49/258/
• https://drupal.org/project/admin_menu

Valmis sisuhaldussüsteemi tooriku kasutamine on selle poolest hea, et suurem osa programmeerimisest on nendes juba ära tehtud ja selle võrra on võimalus mõned kuud programmeerimise arvelt kokku hoida. Samas tasub muidugi silmas pidada, et ilma programmeerimiskogemuseta ei ole võimalik neid piisavalt paindlikult modifitseerida ning ilmselt tuleb alguses arvestada mitmete pettumustega, sest kavandatud kodulehe struktuuri ei ole võimalik standardkonfiguratsioonides piisava paindlikkusega teostada. 

Kui kõik 11 etappi on läbi käidud, siis on sul tõenäoliselt 3-4 kuu jooksul valminud kodulehekülje raamistik, mida saad asuda sisuga täitma. Loodetavasti pole sa selleks ajaks veel enda uuest koduleheküljest liiga väsinud, et suudad astuda värske energiaga astuda veenvate, sisukalt kandvate tekstide kirjutamise etappi. Kindlasti tasub silmas pidada, et tekstide kirjutamise kõrval on soovitav mõelda ka sobivate illustratsioonide leidmisele või pildistamisele, et kodulehekülg paistaks sisukam ning visuaalselt tasakaalustatum.

Jätame paegu hetkeks viimased sisuloome etapid tahaplaanile ning kirjeldame vahepeal esimesi kodulehe valmistamise etappe, disaini ja programmeerimise osi märksa lähemalt.